Urmas Tartes: "5Ds ja 5Ds R on võimekad kaamerad!"

14. juuli 2015

Käesoleva aasta veebruaris teatas Canon 50,6 Mp sensoriga 5Ds ja 5Ds R peegelkaamerate turule tulekust. Pärast jaanipäeva sain kolm päeva proovida nii 5Ds-i kui ka 5Ds R-i ja võrrelda seda vana hea 5D Mark III-ga. Nüüdseks olen 5Ds R-ga ka pikemalt pildistanud, sest just see mudel lisandus minu fotokotti 5D Mark III kõrvale.

5Ds ja 5Ds R on peaaegu identsed kaamerad. Seetõttu kasutan 5Ds nime üksinda siis, kui jutt kehtib mõlema kaamera kohta. 5Ds ja 5Ds R erinevust analüüsin omaette lõigus.

Tehnilisi uuendusi

Kõige olulisem on uus pildisensor – 5Ds sensorist saadavas pildis on tervelt 50,6 megapikslit (8688x5792). Ilmekas on fakt, et 5Ds pildi lühemas küljes on rohkem piksleid, kui 5D Mark III pikemas küljes (5760x3840).

Sellise pikslihulga pildifailiks arvutamiseks on 5Ds-is kaks Digic 6 protsessorit. 5D Mark III-s on üks Digic 5+. Tänu suurele arvutusvõimsusele on kaamerate sarivõtte kiirused võrreldavad – 5 kaadrit sekundis 5Ds-il ja 6 kaadrit sekundis 5D Mark III-l.

Huvitav nüanss ilmneb aku kestvust vaadates. Tavaolukorras pildistades saab ühe täis akuga pildistada kuni 700 kaadrit 5Ds-ga ja kuni 950 kaadrit 5D Mark III-ga. Mahukam arvutamine nõuab rohkem energiat ja aku kestab vähem. Samas reaalaja eelvaatega pildistamisel võimaldab 5Ds rohkem – kuni 220 kaadrit 5D Mark III 200 kaadri asemel. Reaalaja eelvaatega statiivilt pildistamine on 5Ds üks olulisemaid kasutusvaldkondi. Nii ühest küljest nagu kaotad, teisest küljest jälle võidad.

5Ds peeglimehhanism on uus. Kui 5D Mark III-s liigutatakse peeglit vedruga, siis 5Ds-is liigutatakse peeglit mootoritega. Mootorite kasutamine võimaldab teha peegli liikumise sujuvamaks ja vähendada tema liikumisest tekkivat vibratsiooni. Ühtlasi on 5Ds katikuklõps tunduvalt vaiksem. Vibratsioonide vähendamine on oluline eeltingimus suure pikslihulga ärakasutamiseks ja tuleb tunnustada sellekohast insenerimõtlemist. Kaamerat käes hoides on 5Ds väiksem vibratsioon tuntav. Ilmselt siit tuleneb ka põhjus, miks 5Ds reaalaja eelvaatega pildistamine võtab vähem energiat.

Uus on särimõõtmine. 5D Mark III 63 särimõõtmistsooni asemel on 5Ds-is 252 tsooniga RGB sensor. Särimõõtmisel arvestatakse ka infrapunakiirgusega. See tehnoloogia tuli kasutusele juba 7D Mark II-s ja jõudis nüüd 5Ds-i. Särimõõtmisega on 5 seeria kaamerad juba pikka aega hästi hakkama saanud, kuid kui meie töö täpsemaks läheb, on muutus alati teretulnud.

Autofookuspunkte on 5Ds-is sama palju, kui 5D Mark III-s. Särimõõtmises kasutatav RGB sensor suudab tuvastada nägusid ja lisab autofookusele 1Dx-ist tuttava värvide järgi objektide jälgimise võime. Ega väga head asja nagu 5D Mark III autofookus on raske paremaks teha, kuid ütleks, et 5Ds-i autofookus tundub mulle ehk tiba kiiremgi.

Ekraani suurus ja pikslite hulk on jäänud samaks, kuid 5Ds-i ekraanilt näidatavad värvid ühtivad paremini minu kalibreeritud arvutimonitori värvidega. Seega on pildistamisel saadav tagasiside mõnusam vaadata.

Mainimist väärib ka 5Ds menüüst seatavad intervalliga pildistamine või aegvõtte pikkuse seadmine. Seespidiseid uuendusi on 5Ds-is muidugi rohkem, aga piirdusin siinkohal minu jaoks olulisematega.

Väliselt on 5Ds peaaegu identne 5D Mark III-ga. Kere suurus ja nuppude asetus on sama. Sama on ka aku. Lisaseadmed toimivad mõlemal kaameral ühtmoodi. See tähendab, et kahe kaamera vaheldumisi käsitlemine on loomulik ja lihtne. 5Ds statiivikinnitus on tehtud tugevamaks. Eks ikka vibratsioonide vältimise nimel. Piltide kiiremaks laadimiseks on 5Ds-il USB 3 ühendus.

Videovõimekus on kaameratel sisuliselt sama. 5Ds-is on ära jäetud kõrvaklappide väljund. Aga eks 5Ds on ka rohkem pildistajatele suunatud kere, mis vajadusel teeb ka videolõigu.

Pildi kvaliteedist

Proovipiltide tegemiseks kasutasin kaamerat tavapärastes pildistamisolukordades nii nagu ma seda igapäevaselt teen. Kolmjalalt sain teha võrdluskaadreid kolme kaamera vahel, liikuvaid objekte tehes saan tulemust võrrelda varasema kogemusega.

Kaamera salvestas RAW faile, mida töötlesin Adobe Camera RAW (ACR) versioon 9.1. Võrdluseks kasutasin ka Canoni Digital Photo Professional (DPP) tarkvara versioon 4.2.32, lõppteravustamiseks kasutasin FocusMagic 4.2 või Topaz InFocus 1.0. Vajadusel kasutasin müraeemalduseks NeatImage 7.6. Kuivõrd järeltöötluses saab teatud asju oluliselt järele aidata (teravustamine, müraeemaldus), siis piltide töötlemisel ma ei lähenenud failidele täpselt ühesuguste parameetritega vaid püüdsin igast pildist saavutada parimat võimalikku lõpptulemust. Detailide võrdlemiseks suurendasin 5D Mark III failid 5Ds suurusse (Photoshop Bicubic sharper).

Detailid, detailid ja veelkord detailid. Piltide detailsus, mis 5Ds-ist on võimalik kätte saada on muljetavaldav. Siin pole ka midagi imestada, sest selline pikslite arv oli seni kättesaadav üksnes keskformaatkaamerates. 5Ds RAW failid sisaldavad piisavalt informatsiooni ka nõudlikuks töötluseks. Võrreldes 5D Mark III-ga on 5Ds failides rohkem mänguruumi, eriti säri korrigeerimiseks madalatel ISO tundlikkustel.

Viimse Reliikvia radadel. TS-E24mm f/3.5L II, f/11, 1/8 s, ISO 100, statiiv, Live View

5Ds R 100%

5D Mark III on suurendatud 5Ds suurusse

Fotojaht

On aabitsatõde, et parima tulemuse saame kolmjalalt pildistades. Sellegipoolest proovisin, kas õnnestub lisapikslitest kasu saada ka muutlikes loomajahi tingimustes, kus pildistada tuleb käest või saab vaid monopoodile toetada. Suuremate loomade pildistamise tegin aja kokkuhoiu eesmärgil Elistvere loomapargis. Pisemaid loomi pildistasin looduses. Lähipildistamine võimendab kõikvõimalikke värinaid ja teravustamise täpsust oluliselt rohkem, kui suuremate loomade pildistamine. Oma rahuloluks vaatasin mõnuga liblikatiibade detaile ja lugesin kitse näokarvu. Loomulikult läheb pilte ka untsu, aga saagis on parem, kui oskasin loota. Uuendatud peeglimehhanismist ja uutest pildistabilisaatoritest on kõvasti kasu!

Metskits Elistvere loomapargis. Canon EOS 5Ds R, EF100-400mm f/4.5-5.6L IS II USM (400mm), f/8, 1/400s, ISO 800, käest, IS

 5Ds R 100%

Mustlaik-apollo. Canon EOS 5Ds R, EF100mm f/2.8L Macro IS USM, f/11, 1/1600 s, ISO 1600, monopood, IS

 5Ds R 100%

Kolm arusisalikku. Pildistatud 1 m kauguselt. Canon EOS 5Ds R, EF100-400mm f/4.5-5.6L IS II USM (400mm), f/10, 1/800s, ISO 1600, käest

 5Ds R 100%

Kärpimisvõimalus

Ma püüan alati teha pilti nii, et kogu kaadrist saaks ka pilt ja kärpida tuleks vajadusel minimaalselt. Salvestada suuri pildifaile eesmärgiga kasutada neist vaid mingit väikest osa ei ole mõistlik. Samas on erandolukordi. Näiteks ei saa piisavalt lähedale. Vahel aga leiame ka juba heast pildist uue pildi, mida tahaks eraldi kasutada. Meenub üks nähtud National Geographicu kaanepildilugu, kus kaanele maandus paljudest valikutest just ühe suure pildi väike detail. Sellises olukorras on lisapikslid alati teretulnud. Kes muidugi pidevalt piisavalt lähedale ei pääse, siis on väiksema sensoriga peegelkaamera (näiteks 7D Mark II) mõistlikum valik.

Põder Elistvere loomapargis. Kaadri alumisse serva on uduselt jäänud aialatt. Canon EOS 5Ds R, EF100-400mm f/4.5-5.6L IS II USM, f/8 (400mm), 1/500s, ISO 800, käest, IS 

 Pärast kärpimist on alles 11,4 megapikslit (4223x2815), millest trükis jätkub 35 cm küljepikkusega pildiks. 

ISO ja müra

Suure pikslihulga tõttu on 5Ds lõivu maksnud ISO tundlikkuse osas. ISO tundlikkuse on seatav vahemikus 100-6400 (laiendatav 50-12800). 5D Mark III on selles osas võimekam – ISO tundlikkus on seatav vahemikus 100-25600 (laiendatav 50-102400). Reaalses kasutuses annaks siin 5D Mark III-le kuni 1-astmelise edu. Ehk 5Ds ISO 1600 on vähemalt sama hea, kui 5D Mark III ISO 3200. Seda vaid 100% pilte vaadates.

5Ds müra on hästi peeneteraline ja järeltöötluses lihtsalt kõrvaldatav. Kui aga 5Ds pilti vähendada 5D Mark III mõõtudeni, siis saab eelise hoopis 5Ds. See tähendab, et praktikas võib 5Ds puhul julgelt kasutada ka kõrgemaid ISO tundlikkusi. Olen kasutanud ISO tundlikkust kuni 1600 ja probleeme sellega ei ole.

5Ds ja 5Dsr erinevus

5Ds sensori ees on klassikaline madalpääsfilter. 5Ds R-il on madalpääsfiltri järel teine filter, mis madalpääsfiltri toime nullib. Erinevate filtrite mõte seisneb selles, et 5Ds on tavapärase digikaamerana vähem tundlik muaree efektile. 5Ds R teeb aga veidi teravama pildi, makstes eriolukordades lõivu võimalikule muareele. 5Ds R teravuse edu sõltub kasutatavast avast. Kõige paremini tuleb see välja avadega kuni 8. Ka ava 11 juures on 5Ds R teravuse edu veel märgatav. Alates avast 14 on kaamerate joonis sama, sest objektiivist lähtuv difraktsioon võrdsustab kaamerate erinevused.

 Vana tellissein. Canon EOS 5Ds R, EF100mm f/2.8L Macro IS USM, f/5,6, 1/250 s, ISO 100, statiiv, Live View

 5Ds 100% 

 5Ds R 100% 

Viimse Reliikvia radadel. TS-E24mm f/3.5L II, f/11, 1/8 s, ISO 100, statiiv, Live View

 5Ds R 100%

 5Ds 100% 

Teravuse vahe on ilmekalt näha ka piltide järeltöötluses. 5Ds R pildid vajavad vähem järelteravustamist kui 5Ds pildid. Loodusobjektides on muaree tekkimise tõenäosus väga väike. Seetõttu langes ka minu eelistus just 5Ds R-ile.

Kuivõrd Canoni RAW failid on pakitud kadudeta, siis ilmneb kahe kaamera detailierinevus ka failide suuruseid võrreldes. Näiteks tellistega pildi puhul (ava 5,6) on 5Ds R fail 81,09 Mb, 5Ds fail aga 77,76 Mb suur. Viimse Reliikvia radade pildid (ava 11) on aga sisuliselt võrdsed – 5Ds R fail 73,54 Mb, 5Ds fail 73,24 Mb.

Üks minu lemmikobjekte on muidugi eriti tillukesed lülijalgsed olendid. Seetõttu ei jätnud ma 5Ds R ka sellises olukorras proovimata. Ettearvatult ilmneb 5x suurenduse juures difraktsiooni mõju tugevalt ja vähendab oluliselt kasulike megapikslite arvu. Selliste piltide tegemiseks on 5D Mark III endiselt mõistlikum kaamera, sest 5Ds ei anna difraktsiooni tõttu detailiinfot enam juurde. Aga 50 megapiksline vereimeja kõlab muidugi uhkelt!

Metsasääsk imemas. Canon EOS 5Ds R, MP-E65mm f/2.8 1-5x Macro Photo, f/16, 1/200 s, ISO 400, 600EX-RT välklambid

5Ds R 100%

Digital Photo Professional 4 teeb parimat tööd

Umbes aastapäevad tagasi lasi Canon välja Digital Photo Professional versiooni 4. See on RAW konverter, mis töötleb uuemate Canoni peegelkaamerate RAW faile ja on saadaval vaid 64-bitises versioonis. Võrreldes Adobe Camera RAW-ga on ta alguses veidi kohmakas kasutada, kuid tal on mitmed väga erilised omadused. Eks tootjafirma tunneb kõige paremini oma RAW failide hingeelu ja oskab nendest parima välja võtta. DPP-l on aga funktsioon, mida nimetatakse Digital Lens Optimiser (DLO). Lisaks objektiivide moonutuste väga täpsele kõrvaldamisele oskab ta arvutada tagasi ka sensori ees olevate filtrite segavat mõju.

DLO abil kujutise parandamine võtab arvutilt aega tunduvalt rohkem, kui ACR-ga. Aga vahe töötluse kvaliteedis on olemas ja DPP teeb Adobele silmad ette. Ka viimased objektiivi aberratsioonid on kadunud. Seda vahet ei pane tähele väiksemates pildikasutustes. Kui aga on soovi mõnest pildist teha suur seinapilt, siis tasub DPP-ga vaeva näha.

Luke mõis. Canon EOS 5Ds R, EF100mm f/2.8L Macro IS USM, f/5,6, 1/30 s, ISO 100, statiiv, Live View

ACR 100% 

DPP ja DLO 100% 

Kas arvuti saab hakkama?

5Ds RAW failid on 2-3 korda suuremad, kui 5D Mark III failid. Mida detailsem objekt on pildil, seda suurem RAW fail on. Suurim 5Ds fail, mida näinud olen, on 83 Mb – avaga 5,6 tehtud tellistest sein. Faili suurus sõltub eeskätt pildistatava objekti detailsusest ja alles siis ISO tundlikkusest. Näiteks palju udust tausta sisaldavad loomapildid on 60-65 Mb ka ISO 1600 juures. 8 bitine pakkimata TIF fail on 151 Mb. 5Ds failidega sai minu 4 aastat vanal arvuti (16 Gb mälu, i5 protsessor ja tavalised SATA kõvakettad) üllatavalt hästi hakkama. Ka kõvakettaruumiga ei toimu midagi üleloomulikku. Lihtsalt untsus pilte tuleb senisest hoolikamalt kustutada. Ehk minu digipimikus mingit väga olulist muutust suuremad failid kaasa ei toonud.

Kokkuvõte

Kui lugesin veebruaris Canoni pressiteadet 5Ds kaamerate kohta valdasid mind kahetised tunded. Internetitarkust uurides ja oma senise kogemusega võrreldes tundus, et nii suure pikslite arvuga kaamera võiks sobida eelkõige kolmjalalt rahulike objektide nagu tuulevaiksed maastikud, kindlad kivimustrid, heas valguses stuudiolavastused jms. pildistamiseks. Seetõttu olin oodanud taolist pikslihulka rahulikuks õiendamiseks võimalikult väikeses (peeglivabas!?) keres, millega pidevalt ei pildistaks, aga ideaaltingimustes saaks mõnest kivimustrist suure seinapildi valmis nikerdada.

Täna olen ma väga rahul, et 50,6 megapikslit on just sellises keres. 5Ds pole üksnes statiivikaamera. Tal on kõik head peegelkaamera omadused ehk temaga saab tegutseda täpselt niisamuti nagu olen harjunud tegutsema 5 D Mark III-ga. Iga kord, kus on põhjust ja võimalust pingutada suure tulemuse nimel, võtan ma kätte 5Ds R. 5D Mark III saab kasutust seal, kus õnnestumine sõltub olulisel määral ka õnnest (näiteks liikuvad olukorrad) või difraktsioon hakkab detailiedu nullima (näiteks 4-5x suurendused). Tavalisi tarbepilte teen niikuinii taskukaamera- või telefoniga.

Kas ja kus me sellise detailsusega pilte vajame? Väikeste veebipiltide tegemiseks pole mõtet seda kaamerat soetada. Aga asjad on pisut keerukamad.

Detailsus kandub edasi ka piltide vähendamisel. Kui vähendan võrdluspilte nii, et pikemas küljes on 2000 pikslit, siis ei ole 5Ds ja 5D Mark III failide detailsuses vahet. Kui vähendan võrdluspildid suurusse 3000 pikslit pikem külg, siis ilmneb 5Ds failides juba tilluke detailiedu. Ehk Full HD monitoril vahet ei ole, suurematel monitoridel/projektoritel juba tekib vahe.

Paberil ei näe vahet 5D Mark III-ga kuni A4 suuruses fototrükis ja kuni A3 suuruses ofsettrükis. A3 suurune fototrükk ei pruugi silmnähtavalt veel erineda, kuid kindlasti hakkame vahet nägema fototrükis alates A2 suurusest.

Eks igaühel on oma vajadused ja eelistused. Oskaja käes võimaldab 5Ds väikseid imesid korda saata.