Videoloo valmistamise etapid

“Tee midagi, mille pikkus oleks kuni 3 minutit, võimalusel midagi tarka. Kui sa ei saa midagi tarka teha, siis tee midagi väga hullu, et see oleks nii halb, et tunduks juba hea.”

Nii saadeti meid aastal 2009 eluesimesele videoreportaažile. See oli aasta, kui Canon5D MKII, koos 720p resolutsioonis YouTube’i ja Vimeo üleslaadimisega, oli filmimaailmas juba korraliku segaduse jõudnud korraldada. Räägiti privilegeeritud eluala avanemisest pööblile. Inimkonnale oli taas ulatatud globaalse haardega trükipress.

See, et tehnika võimaldab ja kanalid on olemas, ei tähenda, et igaüks meediamaja omaks. Pärast värvide ja filmilikkuse vaimustust, uute voolude hargnemist, jõuab peavoolu meedium peremeeste juurde tagasi. Rehavalmistaja saab luua üksnes oma toote kohta käivat esitlusmaterjali. Ta ei saa või ei julge kunagi oma videolugudes esitada endale avalikult küsimusi, mis ühiskonna arengu perspektiivist tähendusrikkad saaksid olla.

Kõige olulisem videolugu tehes ongi arusaamine, miks ja mida parasjagu tehakse. Koolitus keskendub videoloo valmistamise ettapide selgitamisele. Iga osaleja saab loengutel omandatud teoreetilised teadmised jäädvustada praktilise ülesande käigus, milleks on koos filmitud video meelespea. Seda on hea enne võttele minekut üle vaadata­-kerida, et ununema kippuvad detailid meelde tuletada.

Käsitlemisele tulevad teemad:

• Miks video? Miks ja mida filmida? Võtteplaani tegemine.
• Võttetehnika seadistamine – võttetehnika valik, kaamera, heli, valgus, värviprofiilid.
• Praktiline ülesanne – videomeelespea filmimine.
• Montaaži ettevalmistus, montaaž (Adobe Premiere), värviparandus, heli, export (formaadid)

Iga osa kestab tund aega, praktiline ülesanne võiks võtta 2 tundi. Vahetunnid lepime osalejatega eelnevalt kokku.

Mida koolituspäevale kaasa võtta?

• Võta kaasa baasteadmised oma kaamera käsitlemisest
• Võta kaasa tehnika, millega filmida kavatsed.
• Kui monteerid sülearvutis, siis võta ka oma “montaažilaud” kindlasti kaasa.

Kes koolitavad?

Janek Zavatski – võttetehnika
Julgeb improviseerida ja tegutseb vastavalt olukorrale. Tema tööriistadeks on kaamera ja süüdimatu häbematus, millega pilti toota. Tehnikast rääkides läheb eriliselt õhevile. Parandamatu nostalgikuna armastab vanakooli objektiive ja telesaateid. Lemmik on suur plaan.

Jakob Kangur – montaaž
On veendunud, et improvisatsioon on tegemata plaani tagajärg. Tegutseb vastavalt plaanile. Tema tööriistadeks on Premiere After Effects, chroma key ja intiimselt täpsed tähtajad, millega leiba lauale kühveldab. On ülitundlik esteetika suhtes. Lemmik on üldplaan.

Gert Zavatski – Miks mida filmida?
Peab lugu nii plaanist kui improvisatsioonist. Improviseerib vastavalt plaanile. Küsib häirivalt palju miks küsimusi, erutub hea disaini ja suurte ideede peale. Sageli on need tema enda ideed. Põhiline tööriist inspiratsioon, tekstiredaktor ja telefon. Lemmik on detailplaan.

Koolitusprogramm on koostatud koostöös Eesti Pressifotograafide Liiduga.